ES-EN_Coins_of_Estonia.pdf

Eesti Vabariigi rahatähed ja mündid

Banknotes and Coins of the Republic of Estonia

EESTI VABARIIGI

MÜNDID

Coins

of the Republic of Estonia

Käesoleva kataloogi koostamisel osalesid:

Carmen Greim, Anna Talve-Grins, Õie Karask,

Kaja Kell, Helina Post, Kadri Põdra, Maie Uustalu.

Kataloogi koostajaid on konsulteerinud

Aina Ranke Läti Pangast ja Krist ī ne Ducmane Läti Ajaloomuuseumist.

Eraldi tänavad koostajad Ivar Leimust Eesti Ajaloomuuseumist,

kelle nõu ja abi on olnud hindamatu.

This catalogue has been compiled by:

Carmen Greim, Anna Talve-Grins, Õie Karask,

Kaja Kell, Helina Post, Kadri Põdra, Maie Uustalu.

The compilers have been consulted by Aina Ranke from the Bank of Latvia

and Krist ī ne Ducmane from the National History Museum of Latvia.

The compilers would like to express their special gratitude

to Ivar Leimus from the Estonian History Museum

whose advice and help have been inestimable.

Kujundanud Endla Toots

ISBN 978-9985-9831-8-8

Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

Printed by Tallinna Raamatutrükikoda

Eessõna

2. köide – mündid

Käesolevasse köitesse on koondatud teave käibe- ja meenemün-

tide kohta, mis on ringlusse lastud kas Eesti omariikluse esimesel

perioodil 1918–1940 või taasiseseisvunud Eestis alates 1992. aasta

rahareformist kuni 2007. aastani (kataloogis on esitatud andmed

seisuga august 2007).

Eesti oma metallraha vermimist hakati ette valmistama 1919. aas-

tal. Esimesed Eesti Vabariigi mündid jõudsid kohalike rahaasutuste

käsutusse siiski alles 1922. aasta lõpul. Mündid olid nomineeritud

markades. Metallmarkade viimane seeria vermiti 1926. aastal.

Pärast rahareformi asendati mark (ja penn 1 ) krooni ja sendiga. Eesti

krooni pangatähtede emiteerimise ainuõiguse sai Eesti Pank, kassa-

tähtede ja kõikide muude paberrahade emiteerimine keelati. Õigus

metallraha vermida ja ringlusse lasta jäi siiski Riigikassale, mün-

tide kaalu, mõõdu ja koostise määras valitsus. Käibemüntide nimi-

väärtuse ülempiiriks seati 2 krooni.

Esimesed rahareformi järgsed mündid (nimiväärtusega 25 senti)

lasti käibele 1. septembril 1928. Järk-järgult lisandusid veel mün-

did nimiväärtusega 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 ja 2 krooni.

Kahjuks on meie teadmised 1930. aastatel valmistatud müntidest

mõnevõrra lünklikud, sest osa olulist materjali on Teise maailma-

sõja ajal hävinud. Andmed, mille kohta täielik kindlus puudub, on

tähistatud tärniga (*).

Alates Eesti krooni taaskasutuselevõtust 1992. aastal on vermitud

ja ringlusse lastud kokku 9 erinevat käibemünti: 5-, 10- ja 50-sendi-

sed, kaks erinevat 20-sendist, kaks erinevat 1-kroonist ning 5-kroo-

nist münti. Neist varasematel aastatel (1992, 1993 ja 1995) käibele

lastud 1-kroonised on alates 1998. aastast käibelt kõrvaldatud.

5-sendine on küll endiselt käiberahana kasutatav, kuid juurde seda

enam ei vermita. Lisaks on 1992. aastast kuni 2007. aasta augustini

välja antud 16 erinevat väärismetallist meenemünti.

Kõige värskemad andmed viimati käibele lastud müntide ja raha-

tähtede kohta leiate Eesti Panga veebilehelt www.eestipank.info.

1 Algselt plaaniti vermida ka 1- kuni 50-penniseid münte, kuid käibele jõudsid

vaid 1-, 3-, 5- ja 10-margased mündid.

Plik z chomika:

Inne pliki z tego folderu:

Inne foldery tego chomika: